Raisk, raisk, raisk. Võiks ju arvata, et hurraa-hurraa, meil on demokraatia, sest presidendi ettepanek ei läinud läbi. Kahjuks näitab Venezuela referendumi tulemus ainult seda, et riik tulemeid suure tõenäosusega ei võltsinud (vahe oli ju nii napp) – seegi hea, Chavezile minu poolt üks plusspunkt.

Noh, ilmselgelt USA praegusele administratsioonile Venezuelas toimuv kohe absoluutselt ei sobi: see, et IMF-i ei kummardata, USA tagahoov ei olda ning tahetakse üldse teismoodi elada, kui USA. See tuleb ära keelata, ükskõik millise hinnaga – USA eluviis on ju maailma parim, eks. Huvitav, kui palju raha USA Venezuela referendumikampaaniasse toppis? Vaadake, ei ole demokraatia, kui mingi kolmas riik tegeleb poliitiliste kampaaniate rahastamise ja toetamisega, eksole. Kui on õrnake kahtluski, et Venemaa rahastab mingit Eesti parteid või mingit poolt Eestis toimuvas referendumis, siis tõuseks kisa taevani. Kui USA seda teeb, siis vaikime maha? Hullemal juhul kiidame heaks? Sest USA on ju meie poolt ja kui meie poolt, siis on pohhui mida ta teeb.

Referendumit ennast vaadates häirib mind täpselt üks punkt: presidendi võimalus lõpmatuseni uuesti kandideerida. Presidendi valitsemisaeg, kas kuus või seitse aastat, see on tehniline, kuid ühele isikule ei tohi anda piiramatut võimalust võimu juures viibida, võim rikub kõiki (isegi sotsialiste, jajah). Lisaks annab niisugune idee loomulikult ka USAle ja teistele referendumivastastele hea argumendi karjumaks, et nii ei saa ja nii ei või.

Teised peamised ettepanekud?

- Keskpanga autonoomia lõpetamine. Ülesehitamisperioodil üldse mitte paha mõte, eriti arvestades rahvusvaheliste toimijate huvidega. Ka Eesti tingimustes on piiratud keskpank ennast küllalt hästi õigustanud
- Administratiivreform. Loomulikult. Reformi põhimõte on anda omavalistusüksustele suurem otsustamisõigus omaenda asjade üle.
- Tööpäeva lühendamine kaheksalt tunnilt kuuele. See sunnib tööandjatel-töölistel otsima efektiivsemaid töömeetodeid. Küsimus ei ole ju ajas vaid äratehtavas. Hmm, mis riigist veel hiljuti sellist poliitikat oli näha? Jah, muidugi, Norras! Põhimõtet vaadates on kogu Lõuna-Euroopa (Prantsusmaaga eesotsas) püüdnud täpselt niisugust põhimõtet järgida (vähem kisa, rohkem villa, onju) ja ei saa ütelda, et halvasti oleks välja tulnud.
- Hääletusõiguse laiendamine 18.-lt 16-le aastale. Riigis, kus mediaaneluiga on 24.9 aastat, tundub päris mõistliku plaanina.
- Sotsiaaltoetusi laiendada ka mitteformaalse sektori töötajatele. Keeruline, aga õiglane liigutus selles ühiskonnas. Esiteks on inimene inimene, ning sotsiaaltoetuste olemasolu ei lase ka selles valdkonnas inimeselt viimast välja pressida.

Kaotus oli napp, mis tähendab seda, et paljud inimesed võisid ei-kampaaniaga kaasa tulla täpselt seepärast, et neile mõni ükskik punkt ei meeldinud. Loodan, et Chavez näitab ennast nüüd asjaliku riigijuhina ja hakkab neid punkte eraldi siiski ellu viima. Alustada võiks sellest administratiivreformist, see teeb inimesed enam enesekindlaks ja vähendab autoritaarsusohtu.