Raisk, raisk, raisk. Võiks ju arvata, et hurraa-hurraa, meil on demokraatia, sest presidendi ettepanek ei läinud läbi. Kahjuks näitab Venezuela referendumi tulemus ainult seda, et riik tulemeid suure tõenäosusega ei võltsinud (vahe oli ju nii napp) – seegi hea, Chavezile minu poolt üks plusspunkt.
Noh, ilmselgelt USA praegusele administratsioonile Venezuelas toimuv kohe absoluutselt ei sobi: see, et IMF-i ei kummardata, USA tagahoov ei olda ning tahetakse üldse teismoodi elada, kui USA. See tuleb ära keelata, ükskõik millise hinnaga – USA eluviis on ju maailma parim, eks. Huvitav, kui palju raha USA Venezuela referendumikampaaniasse toppis? Vaadake, ei ole demokraatia, kui mingi kolmas riik tegeleb poliitiliste kampaaniate rahastamise ja toetamisega, eksole. Kui on õrnake kahtluski, et Venemaa rahastab mingit Eesti parteid või mingit poolt Eestis toimuvas referendumis, siis tõuseks kisa taevani. Kui USA seda teeb, siis vaikime maha? Hullemal juhul kiidame heaks? Sest USA on ju meie poolt ja kui meie poolt, siis on pohhui mida ta teeb.
Referendumit ennast vaadates häirib mind täpselt üks punkt: presidendi võimalus lõpmatuseni uuesti kandideerida. Presidendi valitsemisaeg, kas kuus või seitse aastat, see on tehniline, kuid ühele isikule ei tohi anda piiramatut võimalust võimu juures viibida, võim rikub kõiki (isegi sotsialiste, jajah). Lisaks annab niisugune idee loomulikult ka USAle ja teistele referendumivastastele hea argumendi karjumaks, et nii ei saa ja nii ei või.
Teised peamised ettepanekud?
- Keskpanga autonoomia lõpetamine. Ülesehitamisperioodil üldse mitte paha mõte, eriti arvestades rahvusvaheliste toimijate huvidega. Ka Eesti tingimustes on piiratud keskpank ennast küllalt hästi õigustanud ![]()
- Administratiivreform. Loomulikult. Reformi põhimõte on anda omavalistusüksustele suurem otsustamisõigus omaenda asjade üle.
- Tööpäeva lühendamine kaheksalt tunnilt kuuele. See sunnib tööandjatel-töölistel otsima efektiivsemaid töömeetodeid. Küsimus ei ole ju ajas vaid äratehtavas. Hmm, mis riigist veel hiljuti sellist poliitikat oli näha? Jah, muidugi, Norras! Põhimõtet vaadates on kogu Lõuna-Euroopa (Prantsusmaaga eesotsas) püüdnud täpselt niisugust põhimõtet järgida (vähem kisa, rohkem villa, onju) ja ei saa ütelda, et halvasti oleks välja tulnud.
- Hääletusõiguse laiendamine 18.-lt 16-le aastale. Riigis, kus mediaaneluiga on 24.9 aastat, tundub päris mõistliku plaanina.
- Sotsiaaltoetusi laiendada ka mitteformaalse sektori töötajatele. Keeruline, aga õiglane liigutus selles ühiskonnas. Esiteks on inimene inimene, ning sotsiaaltoetuste olemasolu ei lase ka selles valdkonnas inimeselt viimast välja pressida.
Kaotus oli napp, mis tähendab seda, et paljud inimesed võisid ei-kampaaniaga kaasa tulla täpselt seepärast, et neile mõni ükskik punkt ei meeldinud. Loodan, et Chavez näitab ennast nüüd asjaliku riigijuhina ja hakkab neid punkte eraldi siiski ellu viima. Alustada võiks sellest administratiivreformist, see teeb inimesed enam enesekindlaks ja vähendab autoritaarsusohtu.
Kuidas… See tähendab, et küsiks, et kui hästi Sa ka selle asjaga seal kursis oled. Ma olen nii aeg ajalt mõnda uudist ja midagi lugenud, aga ausalt öelda… No ma ei julge küll kuidagi öelda, et ma tegelikult aru saaksin, et mida need punktid tähendavad ja kas see referendum oleks pidanud minema nii või naa. Kauge värk ikka pisut. Ja “Bush võitis”? Et mis mõttes siis? Ühesõnaga, mine tea. Järsku oleks referendumi õnnestumise puhul asi jälle väga autoritaarseks kiskunud. Sest see oht on ju niisuguse asjakorralduse puhul kogu aeg õhus. Nagu kogemused näitavad. Aga kui on järsku mõnda head juttu viidata selle kohta, oleks muidugi tore.
Peamiselt ajakirjandusest ja portaalidest (ma teen mingi nimekirja erinevatest allikatest, mida loen, siia kõrvaltulpa peagi).
Aga vaata näiteks kui palju USA on Chavezi teemal sõna võtnud ja mida ütelnud; tasub võrrelda neid ütlemisi ja poliitikat ka teiste Lõuna-Ameerika riikide suhtes. Kõigi sotsialistlike riikide puhul on näha USA kaudset rahastust mittesotsialistlikele parteidele (see on USA poliitika olnud teisest maailmasõjast saadik ja mitte ainult Lõuna-Ameerika suhtes). Ka antud referendumi puhul võib heita pilgu, milliste NGO-dega “ei” kampaania koostööd tegi ja kui palju need NGO-d sõltuvad USA kapitalist, rääkimata tugevast meediakampaaniast. Ühte head juttu praegu ei teagi nimetada, aga küll neid peagi ilmub, siis ka viitan.
Autoritaarsuse mure siin muidugi on. Teisest küljest – need pakkumised küll pikendasid presidendi võimuloleku aega, aga vähendasid tema võimu ulatust, mis tähendab, et Chavezil ei ole diktaatoriambitsioone ja ta reaalselt tahab võimu rahva kätte anda. Võib-olla on see volituste pikendamine seetõttu, et ta näeb ennast poliitiliselt kõige tugevama nähtusena USA agressiivse kampaania vastu (ja tasakaalustamiseks annabki võimu ära). Selline mööndustetegemine on muigugi ka ohtlik.
Venezuela’s Constitutional Reform
An Article-by-Article Summary
by Gregory Wilpert, November 30, 2007
http://www.zmag.org/content/showarticle.cfm?SectionID=45&ItemID=14409
Venezuela: beyond the corporate Thing
by toni solo, December 01, 2007
http://www.zmag.org/content/showarticle.cfm?SectionID=45&ItemID=14418
Venezuela’s Social Democracy Hits A Speed Bump
by Stephen Lendman, December 05, 2007
http://www.zmag.org/content/showarticle.cfm?SectionID=45&ItemID=14437
Venezuelan Referendum: A Post-Mortem and its Aftermath
by James Petras, December 05, 2007
http://www.zmag.org/content/showarticle.cfm?SectionID=45&ItemID=14436
Venezuela: Not What You Think
by Robin Hahnel, December 05, 2007
http://www.zmag.org/content/showarticle.cfm?SectionID=45&ItemID=14438
Kandin siia pisut Venezuela nodi. Kahjuks pean tunnistma, et pole ise lugenud ja pole praegu mahti ka. Kurb
Tõesti kurb.
Aga järsku on kellelgi huvitav lugeda. Kuigi ma ei tea, mida need sisaldavad. Aga seal leheküljel on tavaliselt küll piisavalt head asjad.
Püüdsin panna siia Venezuela linke, aga ilmselt spämmifilter või miski selline sõi ära. Ühesõnaga: http://www.zmag.org Seal oli neid terve pinu. Kuigi jah, endal pole hetkel mahti lugeda.