Kapitalism hävitab inimest.
Inimene ju loeb ainult siis kui tal on omand.
Võimalikult suur omand.
See on tähtsam. Parem. Ilusam.
Omand õigustab teguviisi.
Omandi suurendamisest rääkimata.
Aga inimene, see ei loe. Kui omandit ei ole, kui raha ei ole, siis võib su mutta tallata.
Sa oled töö. Mida rohkem su töö toodab sulle omandit, seda väärtuslikum sa oled.
Mida rohkem on inimesi, kelle töö toodab sulle omandit, seda väärtuslikum sa oled.
Parem. Ilusam.
Teised võib maha tappa. Nad ei loe.
Loevad ainult need kellel on! Need 10% või veelgi vähem.
Teised võib panna nonde sita sees elama.
Sest see on neile paras.
Neil ei ole omandit, sitapead.
Kui nad ei tee, siis tuleb nad puruks trampida, trellide taha panna ja vaikima sundida.
Sest nad on vaenlased. Halvad. Väikese Omandiga Mõttetused. Rumalad, sest nad ei taha kogu maailma endale.
Mitte minu nimel! Mitte minu nimel osaleda sõjas nafta pärast! Mitte minu nimel tallata mutta neid, kes tahavad teisiti! Mitte minu nimel võtta inimeselt vabadust elada iseenda poolt valitud viisidel. Mitte minu nimel sundida hädalist laenama õnge summa eest, mille puhul isegi kalatraaleri aastasaagi eest ei oleks seda võimalik tagasi maksta.
Mina tahan ise oma elu üle otsustada.
Mitte ainult mina.
